Kell on vara hommik. Kusagil eemal toimetab rähn. Terassi äärses võpsikus peibutab emaslindu kaelustuvi. Idüll. Isegi hingata ei julge. Hommikusöögini hotellis on veel jäänud 15 minutit. Mööda koridori tuleb resto poole ämm 
. Ta peatub iga seinale riputatud reklaam posteri juures ja vaatab ja loeb selle läbi. Ilusad suured värvilised pildid, mõtleb ämm. Kõike ei jõua meelde jätta, aga paljud asjad said selgemaks. Palju maksab paadi või ratarent või sauna broneerimine. „Siin on ikka kõik palju soodsam. Iga järgmise tunni eest peab maksma vähem. Äkki peakski broneerima siis õhtuse sauna alates teisest tunnist? Täna ju saunapäev“
. Ta peatub iga seinale riputatud reklaam posteri juures ja vaatab ja loeb selle läbi. Ilusad suured värvilised pildid, mõtleb ämm. Kõike ei jõua meelde jätta, aga paljud asjad said selgemaks. Palju maksab paadi või ratarent või sauna broneerimine. „Siin on ikka kõik palju soodsam. Iga järgmise tunni eest peab maksma vähem. Äkki peakski broneerima siis õhtuse sauna alates teisest tunnist? Täna ju saunapäev“Leti äärde jõudes tervitame viiskalt ja asume vestlusele. „Tere hommikust proua! Kuidas magasite“ Ämm: Teil ei saa siin ju magada. Teil on siin ju nii vaikne.... Ihihiii 
Nali. Kas meie noori ei olegi veel? Mina: Ei proua, ei ole veel. Ämm: Mängisid vist seal varahommikuni aliast. Tüdruk seletas midagi kõva häälega ja väimehel oleks nagu gaasimask peas ja mõmises seal järjest valesid vastuseid . Kuulge kas need rähnid on teil siin ülessekeeratavad? Klopib seal nii, nagu keegi ei laseks teda sisse. Mina: Keda siis veel sisse ei lastud? Ämm: Väimest enne aliase mängimist. Istus seal uksetaga põrandal pea põlvede vahel ja mõttles seal midagi nii häirimatult, et isegi mind ei märganud. Kujutate ette ei märganud MIND. Kas teil siin kohvi kapakutakse. Mina: Jah proua kohvi masin on seall see suur ja valge. Ämm liigub masina poole terve tee restot skäänides põrandast laeni. Ämm: Teil on seal toru vahahel ämblikuvõrk. Mina: Äblikud toovad õnne. Ämm: Kas teie olete siis õnnelik? Mina: Ma arvan küll. Ämm: Arvake siis ühekorra veel. Kuulge see on teil siin ju mingi nuti masin ekraaniga. Mina nendega hakkama ei saa. Mul telfon ka nupudega. Äkki aitate. Mina: Jah muidugi. Millist jooki soovite. Latte, cappussino, espresso, .... Ämm: ahhh laske mulle üks hea mustkohv.
Nali. Kas meie noori ei olegi veel? Mina: Ei proua, ei ole veel. Ämm: Mängisid vist seal varahommikuni aliast. Tüdruk seletas midagi kõva häälega ja väimehel oleks nagu gaasimask peas ja mõmises seal järjest valesid vastuseid . Kuulge kas need rähnid on teil siin ülessekeeratavad? Klopib seal nii, nagu keegi ei laseks teda sisse. Mina: Keda siis veel sisse ei lastud? Ämm: Väimest enne aliase mängimist. Istus seal uksetaga põrandal pea põlvede vahel ja mõttles seal midagi nii häirimatult, et isegi mind ei märganud. Kujutate ette ei märganud MIND. Kas teil siin kohvi kapakutakse. Mina: Jah proua kohvi masin on seall see suur ja valge. Ämm liigub masina poole terve tee restot skäänides põrandast laeni. Ämm: Teil on seal toru vahahel ämblikuvõrk. Mina: Äblikud toovad õnne. Ämm: Kas teie olete siis õnnelik? Mina: Ma arvan küll. Ämm: Arvake siis ühekorra veel. Kuulge see on teil siin ju mingi nuti masin ekraaniga. Mina nendega hakkama ei saa. Mul telfon ka nupudega. Äkki aitate. Mina: Jah muidugi. Millist jooki soovite. Latte, cappussino, espresso, .... Ämm: ahhh laske mulle üks hea mustkohv.Ämm võtab kohvi ja hakkab terassi poole liikuma. Siis peatub uksel ja kõhkleb veidi. Ämm: Ei ma ootan noored ikka siin sees ära. Kas teil siin tansuõhtuid ka korraldatakse. Noh, selliseid kus saab ennast ülesse lüüa ja härradel muljet avaldada. Mina: Ei proua? praegu ei saa. Tantsuõhtuid hakkame siis pidama kui paariliselt ikka kõvasti saab ümbert kinni võtta. Ämm: „Ega muud moodi saa jah. Kui mina ise vanameest ei juhi ja taltsuta, siis tallub see naabrepaari varbad ka ära. .... Eemalt tulevad noored. Ämm: Oi, kes need tulevad“ ... Kogu pesakond jõudis hommikusöögile. Väimees kõige lõpus paljajalu ja muidugi päikseprillid ees. Väimees: „Hommik! Kas siin randa ka on“ ... Mina: on ikka“ ja juhatan talle tee kätte. Ämm: Seal ei saa ju ujuda. Seal on lehmad rannas! Mina: Proua see ei ole veel rand ja nemad on seal veised. ... Kiire hommikusöök ja juba hakatakse sättima. Ämm: Noored!!! Siin saab ratast ka rentida!!! Väimees: Oh, pagan!!! ma jätsin rahakoti tuppa. Ämm minge tooge oma asjad. Ma maksan ära. ... Ja vaata, et sa rahakoti tuppa jätad!!! me läheme “randa“.
Päeva esimene pool jooksis kiiresti. Peale lõunat on ämm noortega tagasi. Siis pargitakse ennast juba terassile varjulisse kohta, sest väimees seisis peaaegu ühe minuti pahkluudeni vee sees pööras ümber ja hakkas päikest võtma. Muidugi koos päikese prillidega Ja oi, oi oi kui hea uni tuli peale. No selline tunnike iluund laus päikese käes.
Ja oi, oi oi kui hea uni tuli peale. No selline tunnike iluund laus päikese käes. Ehmatades ärkas ta aga ülesse, sest ämm oli tulnud kuulama kas tütrest on saanud lesk ja kas väimees ikka hingab. Väimees aga tundis värske meretuule asemel nagu nuuskpiiritusena ämma parfüümi mille sõbranje talle kusagilt välismaa asjadega aga eesti keelsest kataloogist tellis. Koos kingitusega muidugi Väimehel oli uni oli läinud nagu niuhti. 
Väimehel oli uni oli läinud nagu niuhti. Tellimisel haaras ämm menüü enda kätte ja ja küsis „ Mida Teil siin head ka on“ Väimees hakkas juba tellima kui ämm vahele segas „ Sellele seal päikeseprillidega tooge hapukoort. Äkki lapsed mätsivad selle punanaha hiljem sellega sisse. Ja joogiks sellele päikeseprillidega seal klaas KRAANI VETT ilma jääta. Ta unustas oma rahakoti tuppa. ... Ämm reidib menüü ilma prillideta üle ja leiab midagi huvitavat. Ja hakkab pärima selle kohta. Teenindaja: Väga hea valik. Me kasvatame päris ise rohumaveiseid. Ämm: Ja, ja ma tean. Teenindaja: Ehk siis teile proua // LEPASUITSUNE ROHUMAVEISE KEEL KERGE MÄDARÕIKAKREEMI, KIIRELT SOOLATUD VARAJASE KURGI, HAUGIMARJA, NOOREHERNE ja KARULAUGUÕLIGA // Kõik puha kohalik ja meie külastajate vaieldamatu lemmik. Ämm: Väga hea! Just nii saangi Serva tänava Elfriedele ka öelda, et sõin siin ainult parimat kohalikku toitu.
Ja Saha tänava Paulinale ütlen ,et ei pea enam kohvipaksu sees sonkima, kui mulle rikkust ennustada tahab. Tean seda ise ka, sest astusin täna“rannas“ lehma s..a sisse
Kommentaarid
Postita kommentaar