Hämmastav ämm. OSA 2 / Meid in Hiiumaa ehk TURISTIEINE 2.0 /




Turist on Maailma Turismiorganisatsiooni määratlusel inimene, kes reisib väljapoole tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauemaks kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega.
Mulle tundub, et eelmisel kevadel suurte piirangute lõppedes ei jäänud mandri Eestisse enam ühtegi turisti, sest kõik olid tulnud Hiiumaa peale 😮 ... Hiljem kuulsin muidugi et jõudsid nad ka mujale 😉
Kuidas siis turisti ära tunda? Need inimesed olid kirevalt riides ja alati päikeseprillidega, isegi hämaras saalis. Neil oli suur pere. Ema, isa, lapsed lemmikloom kes mahutati aksessuaarina käekotti ja ämm kes alati väljasõidu kinni maksis 😆 Ja kui väimees kõva demonstratiivselt selge häälega tellimust esitas lõi ta lihtsalt käega ja ütles „Ah mina võtan vett“ 😊 Maksmise juurde asudes küsis väimes alati „Kas kaardiga ka maksta saab“ ... „Pagan!!! 😕 siis ma jootraha jätta ei saa“ Ja muidugi leidub ka neid kes küsivad „Kas firmale arvet ei saaks vormistada? Noh, mingi ruumirent või midagi“ Muidugi on vastus „EI“ kui seda ei ole varem kokkuleppitud ja kooskõlastatud müügiosakonnaga. Aga nii tahaks sekkuda ja küsida „ Mees! Sa oled puhkusel. Millist ruumi saa soovid rentida? Õhuruumi? Aiiii broneeritud hävitajate jaoks. Aga äkki kaminaruumi? Aaaa raamatupidaja ei aksepteeri. Muidugi ei akspteeri. Sa oled puhkusel. Järgmisel korral lihtsat registreerige ennast puhkuse asemel tööreisile ja me võime Teile isegi tualettruumi rentida 😃
Mille järele tuleb turist väljaspool oma tavapärast elukeskkonda. Ta tuleb otsima elamust ja emotsiooni. Ja täpselt kõike seda saab pakkuda läbi meie kulinaarse pärimuse mis on laias tähenduses vaimne rahvalooming, kus on pärandunud eelmistelt põlvkonnalt teadmised mis püsivad, levivad ning sellel on omane pidev muutumine. Muutumine kus algupärane säilib, aga esitlemisega luuakse emotsioon. No kujuta ette, elamus ja emotsioon kõik korraga. Tuled restosse valid endale laua, lased nipsu ja ülla-ülla teenindaja juba laua ääres 😊
Proovi sa minna Rebastemäe matkarajale ja lase nipsu. Vaata kas tuleb mõni rebane kusagilt välja? Ei tule! Ja siis veel kõrge mägi mille otsa peaks võõras ronima. Ämm on nagu nii autos sooja ja ilma gaasita veepudeliga. Abikassa/pereisa/ väimees on ka juba närvis. Telefonil ainul 9% akutoidet. Sellega ei jõua ära map-ida isegi lähemat restot. Mitte kõik manderlased ei oska selliseid elamusi või emotsioone enda jaoks kokku punuda.
Palju lihtsam on ju istuda nägu päikese poole sirutades ja lasta emotsioone endale serveerida.
Ja kui lauda jõuab kohalikul keraamikal kohalik vapikala lest mida on koheldud lugupidavalt, koos suitsuse tallefilee, kitsejuustust vahu ja heegeldatud tumeda Hiiu leivaga matab koheselt terassisetskonda lauas vaikus. Välja otsitakse ainult nuti kaamerad läbi mille tehakse kohe chek-in, tag-itakse ära kogu seltskond ilma ämmata kelle pole facebook-i, kes aga panaoraam selfile siiski ära mahtus 😃 Vot see on elamus! Ja milline emotsioon!!! Küsimusele „Kas seda kaasa ka saab osta“ kõlab vastus „Jah muidugi.
Taldrik, Kristi Keraamikakoda.
Lestafilee tarrendis, Kala ja Võrk
Suitsutatud tallefilee, Lest ja Lammas Resto
Kitsejuust, Lepaniidi mahetalu
Kui sa nüüd oled juba jõudnud Hiiumaa peale sõnumiga „Ma olen turist, ma ei ela siin“ siis võid olla kindel, et meie kohalik muhe Iidlane kohtleb teid kõiki võrdselt kombekohaselt ning lugupidavalt pakudes ainult parimaid elmausi ja emotsioone. Oled sa siis sinikrae või mitte. Ämmaga või mitte. Või lihtsalt nipernaadi kes tuli saarele seiklusi otsima 😉
Ühes võid sa kindel olla. „Puhkus, esimesest silmapilgust“ on see kohe kindlasti

Kommentaarid